Mõtle otsingumootorist (näiteks Google) nagu oma veebilehe soovitajast. Kui sinu leht jätab talle hea mulje, siis soovitab ta abi otsijatel esmajärjekorras sinu poole pöörduda. Kehva lehte ta ei soovita, sest kaalul on tema reputatsioon.
Kuid mille põhjal otsustab otsingumootor, millised lehed on paremad ja millised halvemad? Ning mida teha, et tema soosingut võita? Siit leiad vastuse.
SEO edutegureid on sadu
Otsingumootorid kasutavad otsingutulemuste järjestamiseks sadu kriteeriume, kuid kõigi nende hulgas näpuga järge ajada pole ei otstarbekas ega võimalikki. Parema ülevaatlikkuse nimel oleme need SEO edutegurid, millest on veebilehe nähtavuse suurendamisel kõige rohkem abi, koondanud seitsmesse kategooriasse.
GRAAFIK: SEO REITINGUFAKTORID

Järgnevalt kirjutame täpsemalt, mida ühe või teise SEO reitingufaktori puhul silmas pidada.
1. Kvaliteetse sisu järjepidev avaldamine
Kvaliteetne sisu hoiab SEO edutegurite hulgas juba neljandat aastat esikohta. Google’il on tavaks värskelt avaldatud sisu testida ja vaadata, kuidas see otsingukavatsusele vastab. Kui otsingu sooritajate käitumine näitab, et nad said oma päringule sobiva vastuse, siis jääb lehekülg otsingutulemuste hulgas kõrgele kohale.
Siiski – loorberitele puhkama jäämise võimalust pole. Oma sihtrühmale huvipakkuvat, asjakohast ning värsket sisu tuleks avaldada ideaaljuhul lausa kaks korda nädalas, et oma asjatundlikkusega Google’lt eriti palju plusspunkte teenida.
Google eelistab sisu, mis on värske ja unikaalne. Igasuguse loodava sisu eesmärk peaks olema otsingu sooritajate abistamine, nende küsimustele vastuste ja probleemidele lahenduste pakkumine.
Teistelt veebilehtedelt kopeeritud tekst Google’ile muljet ei avalda, pigem vastupidi. Pidev duplitseeritud sisu avaldamine võib viia selleni, et Google huvitub lehest üha vähem (Google robotite külastused muutuvad harvemaks).
Seega, kui planeerid ja kirjutad oma lehekülgede sisu, siis hoolitse selle eest, et see oleks erinev ja parem kui sinu nendel konkurentidel, kes on selle märksõnaga otsingutulemuste tipus.
Mis puudutab sisu värskust, siis eelistavad otsingumootorid neid veebilehekülgi, mille sisu regulaarselt uuendatakse. Eriti suurt rolli mängib sisu värskus nende teemade puhul, mis käsitlevad uudiseid või trende – selliste lugude puhul langeb Google’i valik nendele lehekülgedele, kes esitavad kõige värskemaid andmeid.
Värske info leidmisel on heaks abimeheks Google Trends. Sisesta oma märksõna ja vaata, millised on seotud teemad (related topics). Need on populaarsed otsingud, mille integreerimine oma sisusse lisab sellele väärtust.
Kolmas oluline teema on sisu pikkus. Turgudel, kus konkurents on väiksem, on häid tulemusi võimalik saavutada lühema sisuga, kuid kui on huvi asuda vallutama näiteks Ameerika või Inglismaa turgu, siis omandab sisu pikkus väga olulise rolli. Keskmiselt jõuavad otsingutulemuste hulgas esimesele leheküljele artiklid, mille pikkus on 1,890 sõna.
Siiski, tegemist on keskmise näitajaga ning „väljapunnitatud“ sisu pole samuti lahendus. Kõige mõistlikum on võtta eesmärgiks oma teema põhjalik käsitlemine, sest Google eelistab lehekülgi, mis annavad kasutajatele täielikke vastuseid ja pakuvad detailseid lahendusi.
Sisu puhul on oluline ka selle hea struktuur – erinevate pealkirjade ja alampealkirjade, nummerdatud loendite ning selgitavate piltide kasutamine. Kõik need elemendid aitavad kirjutatut lihtsamini haarata ning see meeldib nii lugejatele kui ka otsingumootoritele.
2. Märksõna metapealkirjas
Lehekülje metapealkiri on sinist värvi link, mis otsingutulemuste hulgas esimesena silma jääb. Pealkirja ülesanne on selge – see peab andma lühidalt ja selgelt infot veebilehe sisu kohta ning tekitama inimestes huvi linki avada.
Et metapealkiri annaks võimalikult täpselt edasi veebilehekülje sisu, peab ta sisaldama märksõna või märksõna fraasi selle kohta, mida konkreetne lehekülg kajastab.
Märksõna kasutamine lehekülje metapealkirjas on olnud optimeerimise seisukohast oluline alates 1990.-ndate aastate lõpust. Hoolimata sellest, et näitaja olulisus reitingufaktorite hulgas kahanes eelmisel aastal 22%-lt 17%-le, on see jätkuvalt tähtsuselt teine kriteerium peale sisu.
Siin on mõned olulised näpunäited hea metapealkirja kirjutamiseks:
- Metapealkiri peab olema lühike. Google näitab tavaliselt esimest 55-64 tähemärki, seega jälgi, et pikkus ei ületaks 60 tähemärki.
- Kasuta võimalusel sõnu „kuidas“, „sel aastal“, „parim“, „näpunäited“, „leia“, „osta“, „lihtne“, jne.
- Kasuta võimalusel numbrit.
- Kasuta märksõna ja seda pealkirja alguses.
- Kirjuta igale leheküljele unikaalne metapealkiri.
- Maini oma brändi nime
- Hoidu kasutamast ainult suuri tähti ja läbivat suurt algustähte.
3. Sissetulevad lingid
Sissetulevad lingid olid algselt Google’i algoritmi alustalaks – kui Google’i tehisintellekt polnud veel piisavalt arenenud, et veebilehtede sisu kvaliteeti ja originaalsust iseseisvalt hinnata, kasutas ta info saamiseks (ja oma töö tegemiseks) teisi veebilehti. Alates 2018. aastast on sissetulevate linkide olulisus võrreldes kahe peamise reitingufaktori, kvaliteetse sisu loomise ja märksõna kasutamisega metapealkirjas, kahanenud, kuid see on jätkuvalt tähtis tegur.
Tegelikult käivad hea sisu ja sissetulevad lingid tihti käsikäes – kui oled kirjutanud midagi väärtuslikku, siis tahavad teised veebilehed sinu sisule viidata. Samas pole kõik sissetulevad lingid võrdselt väärtuslikud.
Näiteks on linkide puhul väga oluline nende asjakohasus.
Oletame, et valid oma koerale koerasööki. Kelle poole pöörduksid nõu küsimiseks: kas loomaarsti või torulukksepa? Küllap loomaarsti, sest nad teavad koerasöögist nii mõndagi. Kui sooviskid aga vannitoas torusid vahetada, siis ilmselt konsulteeriksid pigem torulukksepaga.
Sama põhimõte kehtib ka veebis. Teemakohastelt veebilehtedelt saabuvad lingid sarnaselt spetsialistilt saadud nõuannetele on kõige väärtuslikumad.
Teine oluline näitaja on viitava veebilehe autoriteet. Tugevatelt lehtedelt saabuvad lingid on kõige kaalukamad. Linkivad domeeni ja veebilehekülje suhtelist tugevust näitab näiteks Ahrefs’i Site Explorer.
Siin tasub jälgida kahte näitajat, lehekülje autoriteet (UR) ja domeeni autoriteet (DR). Tihti kiputakse linkide loomisel tähelepanu pöörama ainult domeeni autoriteedile, mis näitab domeeni suhtelist tugevust. Kuid maksimaalse tulemuse saavutamiseks on siiski oluline ka selle lehekülje autoriteet, millel link asub.
4. Valdkondlik ekspertiis
Google tahab esimeses järjekorras näidata veebilehti, mida ta peab oma valdkonnas ekspertideks ning eksperdistaatuse väljateenimiseks ainult sissetulevatest linkidest ei piisa.
Oma ala ekspertideks peab Google selliseid veebilehti, kus sama „tuumikmärksõna“ ümber on loodud üle kümne sisuka veebilehe. Võtame näiteks märksõna „meeste triiksärgid“, mis võiks olla meeste triiksärkide brändi tuumikmärksõnaks.
Selle märksõna ümber tuleks valdkondliku eksperdi tiitli väljateenimiseks luua lehekülgi sellistele märksõnadele nagu „triibulised meeste triiksärgid“, „ruudulised meeste triiksärgid“, „pidulikud meeste triiksärgid“, „valged meeste triiksärgid“, „meeste triiksärgid kontorisse“. Lisaks mõned artiklid, mis vastavad sagedastele küsimustele nagu näiteks „millised on parimad meeste triiksärgid 2022. aastal“ ja „kust osta parimaid meeste triiksärke“.
Tuumikmärksõna järjepidev kasutamine erinevatel veebilehekülgedel on justkui magnet. Google võib sellisel juhul oma otsingutulemustes eelistada kitsamalt spetsialiseeritud ja üldnäitajate (domeeni autoriteet (DA), viitavate domeenide arv) poolest nõrgemat veebilehte paremate näitajatega suurele veebikaubamajale.
5. Tehniline SEO
Tehniline SEO hõlmab mitmeid näitajaid: veebilehe sisemised lingid (5%), turvalisus/ SSL sertifikaat (2%), võtmesõna URL-is (1%), võtmesõna H1 pealkirjas (1%), struktureeritud andmed (1%) ja muud faktorid (1%).
Kõige olulisemaks tehnilise SEO näitajaks on veebilehe sisemised lingid, mis haakuvad tuumikmärksõnade kasutamisega. Nagu eelnevalt mainitud, siis töötab tuumikmärksõnade ja nende ümber loodud lehekülgede strateegia hästi, kui kõik leheküljed on omavahel sisemiste linkide abil ühendatud.
15 artiklit, mis käsitlevad ühe peamise teema erinevaid aspekte ja lingivad tuumikmärksõnale optimeeritud leheküljele, annavad tunnistust selle lehekülje väärtusest ja parandavad tema võimalusi otsingutulemustes kõrgele kohale jõuda.
Google ei taha mitte mingil juhul saata külastajaid veebilehtedele, mis on häkkerite rünnakute osas haavatavad. Seega, kui veebilehel puudub SSL sertifikaat, siis puuduvad sellel ka võimalused otsingutulemustes välja tulla.
Struktureeritud andmed on spetsiaalne formaat veebilehekülgedel erinevate andmete esitamiseks. Võib-olla oled märganud, et mõned otsingutulemused on pikemad ja seal tuuakse välja veebilehe peamised leheküljed. Või kui otsingutulemusteks on tooted, siis on mõne juures neist hind ja reitingutärnid.
Tulemused, mis sisaldavad tavapärasest rohkem infot, viitavad sellele, et leheküljel on andmed struktureeritud ning Google’ile see meeldib, sest seeläbi saab ta otsingutulemusi informatiivsemaks muuta.
Võtmesõna kasutamine URL-is ja H1 pealkirjas on jätkuvalt õige praktika, kuigi selle olulisus Google algoritmis pole kuigi suur.
Lisaks väljatoodud tehnilistele näitajatele on veel 20 muud faktorit, nagu näiteks võtmesõna kasutamine metakirjelduses ja brändi nime mainimine väljaspool veebilehte (ilma lingita). Veebilehekülg, mis võitleb konkurendiga Google otsingutulemustes esikoha saavutamise nimel, peaks kõiki neid võimalusi samuti silmas pidama, kuid suurem osa turundajatest ei pea päris kõigi nende peensustega tegelema.
6. Kasutajate tagasiside näitajad
Kasutajate tagasiside olulisus on sel aastal tähtsuselt rohkem kui kahekordistunud (5%-lt 11%-le) ning spetsialistid prognoosivad selle olulisuse edasist kasvu.
Kasutajate tagasiside on tihedalt seotud kvaliteetse sisu loomisega. Sellised näitajad, nagu kasutajate põrkemäär (bounce rate), leheküljel veedetud aeg ja külastatud lehekülgede arv on Google’i jaoks heaks indikaatoriks sisu kvaliteedi kohta.
Kasutajate tagasiside annab Google’ile infot ka selle kohta, kui hästi vastab üks või teine lehekülg otsingu eesmärgile (Search intent). Iga võtmesõna on erinev ning Google’i otsingutulemused peegeldavad seda, mida Google peab otsingu eesmärgiks.
Näiteks kui sisestad otsinguribale „rabarbrikoogi valmistamine“, siis kõige esimesed otsingutulemused on retseptid. Järelikult arvab Google, et see on see, mida otsingu teostajad tahavad ning oma sisu luues oleks mõistlik sellega arvestada.
Vahel näitab Google kõrgetel kohtadel näiteks videoid või infograafikuid. See tähendab, et selliste märksõnade puhul tuleb kõrgete kohtade saavutamiseks samuti luua videoid või infograafikuid.
7. Kasutajasõbralikkus
Kasutajasõbralikkuse hindamiseks vaatab Google seda, kas tegemist on mobiiltelefonile optimeeritud lehega (Mobile-First Website, 5%) ja veebilehe kiirust (2%).
Selleks, et 2022. aastal Google’i kaudu külastajaid saada, peab veebileht olema mobiilis lihtsalt navigeeritav. Varasemalt oli standardiks mobiilisõbralikkus, kuid sellest on tänaseks saanud mobiiltelefonile optimeeritud veebileht.
Google nimelt eeldab, et mobiilikasutajad on veebilehe esmane sihtrühm ja ideaalis ei peaks arvutile eraldi optimeeritud versiooni isegi tarvis olema. Veebileht peaks nii mobiilis kui arvutis samasugune välja nägema: paigutus peaks olema lihtne ning navigatsioon peaks eelkõige arvestama mobiilikasutajatega.
Google tahab, et veebilehed laadiksid kiiresti ja pakuksid kasutajatele seeläbi suurepärast kasutajakogemust. Ning selle näitaja osas Google’ilt maksimumpunktide saamiseks peaks veebilehe laadimisaeg jääma alla 3 sekundi. Muide, 40% kasutajatest lahkuvad veebilehelt, mille laadimine võtab kauem kui 3 sekundit.
Siinjuures pole oluline millisekundite võrra konkurente edestada, sest superkiiretele (laadimisaeg alla 1 sekundi) ja väga kiiretele lehtedele (laadimisaeg 1-2 sekundit) Google enam lisapunkte ei anna.
SEO edutegurid: kokkuvõtteks
Google muutub aasta-aastalt üha nutikamaks heade, kiirete, informatiivsete ning otsingutulemustele vastavate veebilehekülgede väljaselgitamisel. See tähendab, et pooletoobise SEO-ga väga kaugele (ega ka kõrgele) ei jõua.
Oma SEO-alaseid pingutusi tasub alustada hetkeolukorra väljaselgitamisest ja tegevuse planeerimisest.